Küünlarasvaga jalgrattaketi määrimine.

Keti pesu ja keti ette valmistamine.

 Kõigepealt tuleb kett korralikult puhtaks pesta. Avio bensiiniga. Seejärel tehnilise piiritusega pesta. Uue keti korral on mõistlik kõigepealt tehasemääre ära kasutada, ehk sõita umbes 200 km sellega. Et tehasemääre liiva külge ei korjaks, võib keti pealtpoolt ketipesuvahendiga niisutatud lapiga enne üle pühkida.

Edaspidi, uuesti vahatamiseks bensiiniga pesta pole vaja. Kraani all veega loputada, lasta kuivada. Ja siis võiks tehnilisepiirituse sees veel loksutada. Tihendiga säilituskarp pole pesuks kõigeparem, sest tihend tursub bensiiniga üles ja siis ei taha kaan kinni minna, piiritus jälle kuivatab tihendi kokku ja hakkab kaanevahelt läbi andma. Aga saab hakkama. Karbi võib panna minigrip koti sisse.

Millega vahatan.

Proovisin suurt jämedat küünalt. Oli mingi Hollandis valmistatud bolisius nimeks. Se on päris hea. Proovisin ka mingeid peenikesi, ca 2cm läbimõõduga majapidamis küünlaid. Vist olid Viljandis tehtud.

Jalgrattaketi pesu, piiritusega.

Kodumaised küünlan nii hästi ei sobinud. Vällamaa suure küünla rasv püsis üle 300Km keti peal. Kodumaiste majapidamisküünalde rasv ei jäänud vist nii hästi keti külge kinni. Või olid mingid muud põhjused, mida ma ei oska arvata. Ma arvan, et jämedama küünla rasv sisaldab rohkem lisandeid. Ilmselt ka kallim küünal sisaldab rohkem erinevaid lisandeid. Aga millised lisandid keti määrimiseks olulised on ei tea. Osad kallid küünlad vist sisaldavad mesilas vaha. Teised jälle mingeid polümeere. Jämedatele küünaldele on lisatud vist midagi, mis teeb rasva lombi tahiümber suuremaks, ehk paneb siis vaha madalamal temperatuuril sulama? Ja siis välimine kiht on mingist kõvemast, läbipaistvamast vahast või asjast. Neil suurtel hollandi küünaldel oli se välimine kiht üsna paks. Mitu millimeetrit.. 4 või 5mm äkki.. vähemalt 3.

Proovisin ka parafinõli küünlarasva sisse segada. Algul tundus, et se töötas hästi, kett oli vaiksem ja tundus, et ka vihma kindlam, siis pikapeale ikkagi jõudsin arusaamisele, et se polnud hea varjant. Vaha ei jäänud õli tõttu nii hästi ketikülge kinni. Võibolla polnud ka õli sobiv. Kasutasin saunalava õlitamiseks mõeldud parafinõli.

Kuidas vahatan.

Keti vahatamine, pliidil.

Vahatamiseks ma panen keti, keti ühendus lüliga kokku ja traadijupi ühenduslülivahelt läbi, et se lahti ei tuleks ja et oleks mugav seda traati pidi ketti hiljem vahaseest välja tõsta. Vaha panen ainult niipalju, et kett korralikult üleni vaha sees oleks. Nii kulub vaha vähem. Kuigi ma pesen iga kord ketti piiritusega, läheb pika peale vaha siiski hirmsaks. Piiritus ei pese vana vaha korralikult ketivahelt välja. Ja siis ta sulab sealt sulavaha sees olles välja. Määrib kogu ilusa vaha mustaks. :P Kui vaha vähe on pole nii kahju teda liiga mustaks saades uuega asendada.
Vaha sees hoian ketti mingi 20 minutit segan/liigutan teda vahepeal. Et kõik õhumullid ketilülide vahelt välja tuleks. Liiga kuumaks ei tasu vaha lasta, se võib põlema ka minna ja võibolla mõjub ka ketile liigne kuumutamine halvasti. Käega katsun kausi serva, et oleks kuum kuid lühikeseks ajaks saab kätt külge panna. Lasen algul pliidipeal jahtuda, kuni saab palja käega kausist võtta. Siis panen kausi põjapidi külma vette. Liigutan ketti kausipõhjamööda, et see kinni ei jääks. Aga et ta oleks kausipõhjaga kontaktis. Nii jahtub kett kiiremini kui vaha. Teras on parem sooja juhtija, samas sooja mahutavus on ketil väiksem. Vaha paisub vedelas olekus päris palju. Lastes kettil vedela vaha sees jahtuda, hakkab vaha keti pinnal hanguma ja kokku tõmbuma, ümbritsetuna vedela vahaga, ei tekki nii palju tühimike keti lülide vahele.
Kaussi hoian taguotsapidi külmas vees kuni vaha hakkab paksuks minema. Nii kui kirme/nahk vahale peale hakkab tulema, tõstan keti vaha seest välja ja viskan külma vette, seda igaksjuhuks, et kogu vaha kohe ruttu ära hanguks, et ta keti ümbruses mingil juhul uuesti sulama ei hakkaks. Või muidu pehmes olekus lahti ei kooruks.

 

Nii saab kett küll üsna kange ja vaha jääb ka ketile rohkem kui vaja.

Jalgrattakett, peale vahatamist.

Aga sellest pole lugu. Enne keti peale panekut, tuleb teda lihtsalt natuke väntsutada, üle mingi pulga kedrata. Näiteks akna või ukse lingi.. pärast on küll parafiini kõik kohad täis, aga.. minu oma akna link ja, mis siis. :P
Keti luku lahti saamine võib olla vaevarikas. Connex lukk tuleb lihtsamalt lahti. Pildil oleva kmc luku avamine on vaevarikas ja iga järgmise vahatamisega paistab et muutub keerulisemaks. Viimane kord koputasi millegiga, et lingi neet plaadi soones edasi liiguks. Tuleb jälgida, et ketiluku pooled keti küljest välja ei kukuks. Muidu neid tagasi torgates võib osa vaha kaotsi minna. Se oligi põhjus miks ma keti lukuga suletuna vaha sisse panin. Selleks, et keti pealepanemisel, lukupooled küljest ei kukuks, võib teipi või isoleeri ümber luku ja ketiotsa panna, kuniks kett läbi käiguvahetaja on topitud.

Palju ühe ketiga sõita olen saanud ja kui tihti vahatan.

Praegu läheb mul vahaga teine kett. Esimene kett oli wippermann connex 11s0, teras kett, ilma millegi eriliseta, peale connex keti luku. Sellega sõitsin umbes 4000 km ära. Kuigi need esimesed 4000 km oli päris palju katsetamist ja vahepeal siis ei töötand nii hästi. Mõnikord hakkas juba 80Km järel kriuksuma. Aga to kett veel tegelikult käib, rullikud on küll kulunud, kuid lingi needid ja plaadi aukude kulumus veel 0.5% pole jõudnud.
Teisel Juunil 2021 vahetasin siis keti, et hammasrattad liiga ära ei kuluks, mõte oli, et sõidan vahepeal uue ketiga ja siis saab jälle vana panna tagasi. Nüüd on varsti 3000 Km uue ketiga sõidetud. Tundub, et se shimano ultegra kett on vastupidavam? Või on asi selles, et ma olen vahatamise paremini käppa saanud.

Ühekorra talvel proovisin ka soolatatud tugimaanteel sõitu vahatatud ketiga. Sõitsin Põlva-Reola Maanteed, Vanakuustest Tartusse. Pärast oli keti vasak külg roostes. Mööda vuhisevad autod kastsid, nii minu kui jalgratta ja selle keti vasaku külje, teesoolaveeuduvihmaga üle.

Vahatatud jalgratta kett, peale talvist sõitu, suure liiklusega soolatatud tugimaanteel.

Aga kui soola pole, on ka talvel külmailmaga väga hea vahatatud ketiga sõita... Võibolla parafin õli lisamine aitas ka midagi, aga ma ei usu. (Talvel ma katsetasingi saunalavaõliga segatud vahaga.)

Ilus päikese loojanguga video, eelmisest talvest: Poka Loomulikult sõitsin ma seal vahatatud ketiga. ^_^

Ja sula ilmaga, lumepudist kruusateed pidi Langelt Reola/Ülenurme poole.
https://youtu.be/BeInwcCEP8s

Ja siis see ilus lumise metsaga video on ka vahepeal väga ilus: https://youtu.be/rOtbaJSjlcM Langelt Mõrale, Tuigo kalmistust mööda.  ^_^
Aga ei mäleta palju tol päeval seal külma, või sooja oli. Sellistel ilma soolata teedel toimis vahatatud kett väga hästi. Aga ka vihm ei teinud eriti midagi kurja. Peenikeste küünalde vaha aint ei kannatand vihma hästi. Ka õliga segamine ei andnud piisavalt häid tulemusi vihmaga.
Aga muidu ainult sool oligi kahjulik vahatatud ketile. Varasematel aastatel kui õli kasutasin, rohkesti panin teda alati, siis rooste ketile talvel ligi ei pääsend, küll aga liiv Tartu kergliiklusteedelt. Se jäi õlise keti külge kinni. Kett krigises kõik ja kulus väga kähku ära. Ultegra ketiga vaevu - vaevu sai 3000 Km sõita. Shimano 105 Kett kulus rutem. 105 ketil on välimised plaadid spetsiaalse kattega katmata, kuluvad vahed rutem suureks ja liiv pääseb vahele. Seepärast kulub rutem. Ma arvan nii. Et siis ma arvan, et isegi vihmaga on vahatatud kett parem, isegi kui kruusa jms teid mööda sõita.